OoofilmiõhtuooO artikkel
Üllatus-üllatus. Elektriautod pole mitte kaasaja innovatsioon vaid enam kui sajandipikkuse ajalooga tööstusharu. Tuleb välja, et esimese elektrisõiduki leiutas 1828 aastal Ányos Jedlik. Esimese elektriauto leiutamise au kuulub Thomas Parker, kes esitles oma lahendust 1884 aastal. Ehkki kaasajal on loodud mulje elektriautost kui aeglasest sõidukist, saavutati Jamais Contente elektriautoga 105 km/h juba aastal1889. Kuni 1920 aastani domineeris elektriauto sisepõlemismootori üle. Viimased tossasid, mürisesid ja käikude vahetamine oli problemaatiline. Kütus oli samuti kallis. Peale 1920-ndat aastat täiustus sisepõlemismootorite tehnoloogia. Ka kütuse ja sõiduki maksumus langes. Näiteks kui elektri-roadsteri hind oli 1770 dollarit, siis analoogne bensiini-roadster maksis 650 dollarit. USA-s ehitati välja ka ülipikad maanteed. Elektriautode väikese sõiduraadiuse tõttu sai see neile surmavaks hoobiks.
Milline on elektriautode olukord tänapäeval? Sisepõlemismootoriga auto domineerib endiselt. Samas on viimastel aastakümnetel toimunud revolutsioon nii elektriauto sõiduraadiuses, kiiruses ning hinnas. Näiteks superautode tootja Shelby lubab peagi tulla lagedale mudeliga The Ultimate Aero EV. Sõiduki kiirendab nullist sajani 2,5 sekundiga, tippkiiruseks on pea 300 km/h ning sõiduraadiuseks üle 350 kilomeetri. Akude täislaadiminegi võtab aega vaid 10 minutit. Kuna tegemist on superautoga, siis eeldatavasti on ka hind super. Analoogse kiirendusega (2,46 sekundiga nullist sajani) on näiteks Bugatti Veyron, mille hind algab ühest miljonist dollarist. Näib, palju Shelby EV maksma hakkab.
Shelby superelektriauto
Lähgem aga jõuka tavakasutaja juurde. Paar aastat tagasi USA-s Kalifornias loodud Tesla Motorsilt võib juba praegu osta mudeleid S ja Roadster. Esimene on luksussedaan ning teine sportauto. Sedaani hind algab 600 000 kroonist. Selle raha eest saab ruumika auto, mis kiirendab nullist sajani 5,6 sekundiga ning mille liikumisraadius on üle 300 kilomeetrit. Akude ammendumisel tuleb täislaadimiseks kulutada 45 minutit. Jah, bensiinipaagi täitmiseks kulub vaid minuteid. Kuid läbides Tesla S-iga 100 kilomeetrit seisad silmitsi vaid 12 - 36 kroonise elektriarvega. 5,6 sekundiga nullist sajani jõudva sisepõlemismootorgia luksussedaan nõutab rahakotist 145 – 290 krooni. Kokkuhoid mis sugune. Tesla mudel S-i on võimalik juba broneerida, kätte saab auto aga alles aastal 2012. Veelgi suurematele kiiruse nautlejatele pakub lahenduse Tesla Roadster: 3,9 sekundiga nullist sajani. Enamikele Ferraridele ja Porchedele ärategija maksab ka vastavat hinda – 1,4 miljonit krooni. Tesla Roadsterit on võimalik juba praegu kätte saada.
Tesla model S
Tesla Roadster
Jah, 600 000 on siiski märkimisväärne hind. Samas kui silmas pidada olulist kokkuhoidu bensiiniarvetelt ei saa unustada fakti, et elektriautol on liikuvaid osi tunduvalt vähem kui sisepõlemismootoriga masinal. Mootoririhmad, bensiinipumbad ja muu on elektriauto juures üleliigne. Arvudes tähendab see väikseid hoolduskulusid. Kõige olulisem elektriauto koostisosa on aku. Palju kestab kaasaja elektriauto aku? Olenevalt mudelist: 150 000 kuni 300 000 kilomeetrit. Uue aku hind on 20 000 – 35 000 krooni.
Elektriauto kasuks räägib odavam kütus, hooldus ning tegelikult ka odav hind. Olgem ausad, 600 000 krooni eest on 5,6 sekundiga nullist sajani kiirendavat suureima pagasiruumiga ning seitset inimest mahutavat luksussedaani leida suhteliselt keeruline. Siiski käib paljudele 600 000 krooni üle jõu, ent kui kallemaid mudeleid saadab edu, siis on peagi oodata tootevalikusse ka odavama hinnaklassiga sõidukeid.
Kiirusearmastajaid paistab Eestis olevat. Ka rahakaid inimeste hulk pole olematu. Selle üheks indikaatoriks on Lamborghini esinduse Eestisse jõudmine. Vaadates Tallinna linnapilti siis 600 000 krooniste autode hulk pole sugugi väike. Ehk oleks aeg tuua Lexuse disainist kaugeltki mitte mahajääv mudel S Eesti turule. Kui Lamborghini otsustas oma esinduse Eestisse tuua, siis miks mitte proovida sama Teslaga teha? Kiirusearmastajaid on statistika järgi Eestis piisavalt ning fakt, et 15-30 liitrit sajale on võimalus välja vahetada relatiivses mõttes 1 liitriga sajale,peaks kõlama enam kui ahvatlevalt.
Millised probleeme on elektriautodega tänapäeval välja toodud? Esiteks kindlasti infrastruktuur. Kui oled korteriomanik, siis elektriauto omamine tänapäeva ühiskonnas on keeruline. Igas tõsiseltvõetavas eramajas on aga tööstusvool olemas. Kodus auto laadimine on siis võimalik. Kui riik mõtleb Co2 taseme vähenemise mõttes ning on nõus tegema märkimisväärseid investeeringuid, siis nõude, et bensiinijaamades oleks vähemalt kaks parkimiskohta võimalusega laadida elektriautot, ei tohiks bensiinijaamadele ning ka parklatele kuigi ekstreemne kohustus olla. Alguses võivad nad ka oma kulusid korvata sutsu krõbedama laadimishinnaga. Elektriautode hulga kasvades hakkab aga tööle tavaline konkurentsimudel mis hinnad kenasti alla toob. Rääkides parklatest, siis mis võiks neile olla rõõmustavam kui võimalus tavapärasele parkimishinnale veel liita juurde summakene laadimise eest. Veel on viidatud elektriautode müravähesusele. Nimelt on elektriautod nii vaiksed, et see võib hooletutele jalakäijatele saatuslikuks saada. Kuid elektriautoe tootjatel ei ole probleemiks integreerida autosse minimaalne nõutud müratase. Samuti vajavat väljaõpet tuletõrjujad, et kuidas käituda näiteks elektriauto süttimise puhul. Analüüsi, kumb on ohtlikum kas plahvatusohtlikku ainet kandev sisepõlemismootoriga auto või elektriauto, hetkel üldsusele teadaolevatel andmetel teada ei ole. Võib eeldada, et kui luksussedaani ning sportauto müük on edukas loob Tesla ka madalama hinnaklassiga elektriautosid.
Madalama hinnaklassiga elektriautod lõi General Motors juba 90-ndate alguses. Lasti välja seeria autosid EV1 liisinguhinnaga 4000-5000 krooni/kuu. Sama tegi teatud aja pärast ka Toyota ja Honda. 90-ndate lõpus tegid autotootjad ootamatu käigu. Rahulolevatel tarbijatelt korjati EV1 mudelid kokku ning protestidest hoolimata lammutati kõik nii GM, Toyota kui ka Honda EV1autod. Autode kokkukorjamine sai võimalikuks tänu sellele, et autotootjad ei lubanud tarbijatel autosid välja osta. GM tõi põhjenduseks fakti, et tarbijate huvi oli madal ning tootmine kallis. Ehkki auto liisiti välja 30 000 dollarilise hinnaga, olevat arendus ning tootmine läinud maksma 80 000 dollarit. Samas liisiti välja kõik toodetud autod ning tarbijate huvi oli nii kõrge, et nad organiseerusid, korraldasid proteste ning linastasid 2006 aastal filmi “Who Killed Electric Car?”. Ning kui tootmine isegi oli kallis... siis miks lammutati juba valmistatud autod? Elektriauto liisijad olid autoga niivõrd rahul, et tegid GM-ile pakkumise osta viimased lammutamisele määratud autod koheselt välja. Autotootja keeldus pakkumisest.
Tarbijad genereerisid lisaks GM-i argumentidele hüpoteese ka konfliktist sisepõlemismootoritele kütust tootvate firmadega ning autotootjate hirmust jääda ilma olulisest kasumist, mida toodab varuosade müük. Kui GM keskendus hydroenergiat kasutavate autode tehnoloogia väljaarendamisse, siis Toyota leidis kompromissi hübriidide tootmisega. Hydroenergia masstootmiseks väljaarendamine võib hinnanguliselt võtta aega veel vähemalt 10-20 aastat. Samas on hüdrokütus tänase seisuga suhteliselt kallis lõbu. Vesinikenergia genereerimiseks on vaja ka plaatinat, mida maakeral leidub paraku vähe. Pärast elektriautode bännimist tegi GM ootamatu otsuse Hummerite masstootmiseks. Tänases majanduskriisi keerises tunnistas GM oma viga ning avaldas kahetsust, et ei arendanud hübriididtehnoloogiat.
On üllatav kuidas suured autotootjad suudavad hoolimata oma suurtest investeerimisvõimalustest parima lahendusega välja käia hübriidtehnoloogia kui uus ning väike autotootja Tesla Motors loob paari aastaga täiesti tõsiseltvõetavad, atraktiivse disaini ning praktilised elektriautod. Tesla Roadsteri uskumatut kiirendust kiitis isegi Top Geari humoorikas küünik Jeremy Clarckson, ehkki nurises veidi auto raskuse üle, mistõttu viimasel polnud kurvides nii head manööverdamisvõimed kui Tesla Roadsterile disainilahendusi pakkunud Lotus Elisel. Jeremy lõõpis ka akude tühjakssaamise üle juhul kui autot korralikult väntsutada. Saateväliselt mainis ta, et tegemist oli siiski huumoriga. Ka bensiinimootoriga superautode paak ammendab end suurtel kiirustel. Maailma üheks kiireimaks superautoks tunnistatud Bugatti Veyroni üle saja liitri kütust mahutav paak saab pidevalt gaasi andes tühjaks 12-15 minutiga. Kütusekulu on siis 115 liitrit sajale.
Võttes arvesse asjaolu, et tänu nanotehnoloogiale muutuvad akud iga aastaga vastupidavamaks ja kergemaks on kõlab elektriautode tulevik helgena. Isegi elektriautode vastaste kriitika justkui oleks elektriautode kasutamine põlevkivienergiat ammutades veelgi keskkonnavaenulikum kui sisepõlemismootorid, ei vasta tõele. Jah, ideaalne lahendus oleks elektriautode laadimine taastuvenergiaga, ent isegi põlevkivist ammutatud energia on keskkonnasõbralikum kui naftalahendused. Lisaks sellele, ei tekita elektriautod linna tervisele ohtlikku sudu.
Jah, arvestatavate elektriautode hind on veel kallis. Kui aga 600 000 kroonine luksuussedaan või koguni 1,4 miljoniline sportauto kuulub Sinu loomuliku elustiili juurde, siis soovitan tõsiselt uurida lähemalt Tesla Motorsi mudeleid. Keskkonnasõbralik, atraktiivne, kiire, praktiline ning kulusid kokku hoidev. Lisaks sellele, et saad endale innovatiivse sõiduvahendi aitad tõsta inimeste teadlikkust tehnoloogiainnovatsioonist. Kes teab, on loob just Sinu autokatsetus Eestisse kõrgendatud nõudmise elektriautode järgi. Ehk just Sinu autovalik aitab kaasa Eestil täita Euroopa Liidu 20-20-20 energialepet. Ehk just Sina annad impulsi selleks, et aastaks 2020 on Eestis 20% elektriautosid. Suhteliselt lihtne ja stiilne moodus kaitsta keskkonda kas pole?
Üllatus-üllatus. Elektriautod pole mitte kaasaja innovatsioon vaid enam kui sajandipikkuse ajalooga tööstusharu. Tuleb välja, et esimese elektrisõiduki leiutas 1828 aastal Ányos Jedlik. Esimese elektriauto leiutamise au kuulub Thomas Parker, kes esitles oma lahendust 1884 aastal. Ehkki kaasajal on loodud mulje elektriautost kui aeglasest sõidukist, saavutati Jamais Contente elektriautoga 105 km/h juba aastal1889. Kuni 1920 aastani domineeris elektriauto sisepõlemismootori üle. Viimased tossasid, mürisesid ja käikude vahetamine oli problemaatiline. Kütus oli samuti kallis. Peale 1920-ndat aastat täiustus sisepõlemismootorite tehnoloogia. Ka kütuse ja sõiduki maksumus langes. Näiteks kui elektri-roadsteri hind oli 1770 dollarit, siis analoogne bensiini-roadster maksis 650 dollarit. USA-s ehitati välja ka ülipikad maanteed. Elektriautode väikese sõiduraadiuse tõttu sai see neile surmavaks hoobiks.
Milline on elektriautode olukord tänapäeval? Sisepõlemismootoriga auto domineerib endiselt. Samas on viimastel aastakümnetel toimunud revolutsioon nii elektriauto sõiduraadiuses, kiiruses ning hinnas. Näiteks superautode tootja Shelby lubab peagi tulla lagedale mudeliga The Ultimate Aero EV. Sõiduki kiirendab nullist sajani 2,5 sekundiga, tippkiiruseks on pea 300 km/h ning sõiduraadiuseks üle 350 kilomeetri. Akude täislaadiminegi võtab aega vaid 10 minutit. Kuna tegemist on superautoga, siis eeldatavasti on ka hind super. Analoogse kiirendusega (2,46 sekundiga nullist sajani) on näiteks Bugatti Veyron, mille hind algab ühest miljonist dollarist. Näib, palju Shelby EV maksma hakkab.
Shelby superelektriautoLähgem aga jõuka tavakasutaja juurde. Paar aastat tagasi USA-s Kalifornias loodud Tesla Motorsilt võib juba praegu osta mudeleid S ja Roadster. Esimene on luksussedaan ning teine sportauto. Sedaani hind algab 600 000 kroonist. Selle raha eest saab ruumika auto, mis kiirendab nullist sajani 5,6 sekundiga ning mille liikumisraadius on üle 300 kilomeetrit. Akude ammendumisel tuleb täislaadimiseks kulutada 45 minutit. Jah, bensiinipaagi täitmiseks kulub vaid minuteid. Kuid läbides Tesla S-iga 100 kilomeetrit seisad silmitsi vaid 12 - 36 kroonise elektriarvega. 5,6 sekundiga nullist sajani jõudva sisepõlemismootorgia luksussedaan nõutab rahakotist 145 – 290 krooni. Kokkuhoid mis sugune. Tesla mudel S-i on võimalik juba broneerida, kätte saab auto aga alles aastal 2012. Veelgi suurematele kiiruse nautlejatele pakub lahenduse Tesla Roadster: 3,9 sekundiga nullist sajani. Enamikele Ferraridele ja Porchedele ärategija maksab ka vastavat hinda – 1,4 miljonit krooni. Tesla Roadsterit on võimalik juba praegu kätte saada.
Tesla model S 
Tesla RoadsterJah, 600 000 on siiski märkimisväärne hind. Samas kui silmas pidada olulist kokkuhoidu bensiiniarvetelt ei saa unustada fakti, et elektriautol on liikuvaid osi tunduvalt vähem kui sisepõlemismootoriga masinal. Mootoririhmad, bensiinipumbad ja muu on elektriauto juures üleliigne. Arvudes tähendab see väikseid hoolduskulusid. Kõige olulisem elektriauto koostisosa on aku. Palju kestab kaasaja elektriauto aku? Olenevalt mudelist: 150 000 kuni 300 000 kilomeetrit. Uue aku hind on 20 000 – 35 000 krooni.
Elektriauto kasuks räägib odavam kütus, hooldus ning tegelikult ka odav hind. Olgem ausad, 600 000 krooni eest on 5,6 sekundiga nullist sajani kiirendavat suureima pagasiruumiga ning seitset inimest mahutavat luksussedaani leida suhteliselt keeruline. Siiski käib paljudele 600 000 krooni üle jõu, ent kui kallemaid mudeleid saadab edu, siis on peagi oodata tootevalikusse ka odavama hinnaklassiga sõidukeid.
Kiirusearmastajaid paistab Eestis olevat. Ka rahakaid inimeste hulk pole olematu. Selle üheks indikaatoriks on Lamborghini esinduse Eestisse jõudmine. Vaadates Tallinna linnapilti siis 600 000 krooniste autode hulk pole sugugi väike. Ehk oleks aeg tuua Lexuse disainist kaugeltki mitte mahajääv mudel S Eesti turule. Kui Lamborghini otsustas oma esinduse Eestisse tuua, siis miks mitte proovida sama Teslaga teha? Kiirusearmastajaid on statistika järgi Eestis piisavalt ning fakt, et 15-30 liitrit sajale on võimalus välja vahetada relatiivses mõttes 1 liitriga sajale,peaks kõlama enam kui ahvatlevalt.
Millised probleeme on elektriautodega tänapäeval välja toodud? Esiteks kindlasti infrastruktuur. Kui oled korteriomanik, siis elektriauto omamine tänapäeva ühiskonnas on keeruline. Igas tõsiseltvõetavas eramajas on aga tööstusvool olemas. Kodus auto laadimine on siis võimalik. Kui riik mõtleb Co2 taseme vähenemise mõttes ning on nõus tegema märkimisväärseid investeeringuid, siis nõude, et bensiinijaamades oleks vähemalt kaks parkimiskohta võimalusega laadida elektriautot, ei tohiks bensiinijaamadele ning ka parklatele kuigi ekstreemne kohustus olla. Alguses võivad nad ka oma kulusid korvata sutsu krõbedama laadimishinnaga. Elektriautode hulga kasvades hakkab aga tööle tavaline konkurentsimudel mis hinnad kenasti alla toob. Rääkides parklatest, siis mis võiks neile olla rõõmustavam kui võimalus tavapärasele parkimishinnale veel liita juurde summakene laadimise eest. Veel on viidatud elektriautode müravähesusele. Nimelt on elektriautod nii vaiksed, et see võib hooletutele jalakäijatele saatuslikuks saada. Kuid elektriautoe tootjatel ei ole probleemiks integreerida autosse minimaalne nõutud müratase. Samuti vajavat väljaõpet tuletõrjujad, et kuidas käituda näiteks elektriauto süttimise puhul. Analüüsi, kumb on ohtlikum kas plahvatusohtlikku ainet kandev sisepõlemismootoriga auto või elektriauto, hetkel üldsusele teadaolevatel andmetel teada ei ole. Võib eeldada, et kui luksussedaani ning sportauto müük on edukas loob Tesla ka madalama hinnaklassiga elektriautosid.
Madalama hinnaklassiga elektriautod lõi General Motors juba 90-ndate alguses. Lasti välja seeria autosid EV1 liisinguhinnaga 4000-5000 krooni/kuu. Sama tegi teatud aja pärast ka Toyota ja Honda. 90-ndate lõpus tegid autotootjad ootamatu käigu. Rahulolevatel tarbijatelt korjati EV1 mudelid kokku ning protestidest hoolimata lammutati kõik nii GM, Toyota kui ka Honda EV1autod. Autode kokkukorjamine sai võimalikuks tänu sellele, et autotootjad ei lubanud tarbijatel autosid välja osta. GM tõi põhjenduseks fakti, et tarbijate huvi oli madal ning tootmine kallis. Ehkki auto liisiti välja 30 000 dollarilise hinnaga, olevat arendus ning tootmine läinud maksma 80 000 dollarit. Samas liisiti välja kõik toodetud autod ning tarbijate huvi oli nii kõrge, et nad organiseerusid, korraldasid proteste ning linastasid 2006 aastal filmi “Who Killed Electric Car?”. Ning kui tootmine isegi oli kallis... siis miks lammutati juba valmistatud autod? Elektriauto liisijad olid autoga niivõrd rahul, et tegid GM-ile pakkumise osta viimased lammutamisele määratud autod koheselt välja. Autotootja keeldus pakkumisest.
Tarbijad genereerisid lisaks GM-i argumentidele hüpoteese ka konfliktist sisepõlemismootoritele kütust tootvate firmadega ning autotootjate hirmust jääda ilma olulisest kasumist, mida toodab varuosade müük. Kui GM keskendus hydroenergiat kasutavate autode tehnoloogia väljaarendamisse, siis Toyota leidis kompromissi hübriidide tootmisega. Hydroenergia masstootmiseks väljaarendamine võib hinnanguliselt võtta aega veel vähemalt 10-20 aastat. Samas on hüdrokütus tänase seisuga suhteliselt kallis lõbu. Vesinikenergia genereerimiseks on vaja ka plaatinat, mida maakeral leidub paraku vähe. Pärast elektriautode bännimist tegi GM ootamatu otsuse Hummerite masstootmiseks. Tänases majanduskriisi keerises tunnistas GM oma viga ning avaldas kahetsust, et ei arendanud hübriididtehnoloogiat.
On üllatav kuidas suured autotootjad suudavad hoolimata oma suurtest investeerimisvõimalustest parima lahendusega välja käia hübriidtehnoloogia kui uus ning väike autotootja Tesla Motors loob paari aastaga täiesti tõsiseltvõetavad, atraktiivse disaini ning praktilised elektriautod. Tesla Roadsteri uskumatut kiirendust kiitis isegi Top Geari humoorikas küünik Jeremy Clarckson, ehkki nurises veidi auto raskuse üle, mistõttu viimasel polnud kurvides nii head manööverdamisvõimed kui Tesla Roadsterile disainilahendusi pakkunud Lotus Elisel. Jeremy lõõpis ka akude tühjakssaamise üle juhul kui autot korralikult väntsutada. Saateväliselt mainis ta, et tegemist oli siiski huumoriga. Ka bensiinimootoriga superautode paak ammendab end suurtel kiirustel. Maailma üheks kiireimaks superautoks tunnistatud Bugatti Veyroni üle saja liitri kütust mahutav paak saab pidevalt gaasi andes tühjaks 12-15 minutiga. Kütusekulu on siis 115 liitrit sajale.
Võttes arvesse asjaolu, et tänu nanotehnoloogiale muutuvad akud iga aastaga vastupidavamaks ja kergemaks on kõlab elektriautode tulevik helgena. Isegi elektriautode vastaste kriitika justkui oleks elektriautode kasutamine põlevkivienergiat ammutades veelgi keskkonnavaenulikum kui sisepõlemismootorid, ei vasta tõele. Jah, ideaalne lahendus oleks elektriautode laadimine taastuvenergiaga, ent isegi põlevkivist ammutatud energia on keskkonnasõbralikum kui naftalahendused. Lisaks sellele, ei tekita elektriautod linna tervisele ohtlikku sudu.
Jah, arvestatavate elektriautode hind on veel kallis. Kui aga 600 000 kroonine luksuussedaan või koguni 1,4 miljoniline sportauto kuulub Sinu loomuliku elustiili juurde, siis soovitan tõsiselt uurida lähemalt Tesla Motorsi mudeleid. Keskkonnasõbralik, atraktiivne, kiire, praktiline ning kulusid kokku hoidev. Lisaks sellele, et saad endale innovatiivse sõiduvahendi aitad tõsta inimeste teadlikkust tehnoloogiainnovatsioonist. Kes teab, on loob just Sinu autokatsetus Eestisse kõrgendatud nõudmise elektriautode järgi. Ehk just Sinu autovalik aitab kaasa Eestil täita Euroopa Liidu 20-20-20 energialepet. Ehk just Sina annad impulsi selleks, et aastaks 2020 on Eestis 20% elektriautosid. Suhteliselt lihtne ja stiilne moodus kaitsta keskkonda kas pole?
0 arvamust:
Post a Comment